Kunagi kauges minevikus, kui polnud veel MSN'i, Skype'i, ega ka Facebooki, tekkis ühel ilusal 1996. aasta päeval siia ilma Vanalinna jututuba. Linna loojateks olid David ja Kakk. Nad lõid tänavad, tornid, kirikud ning nad nägid, et see oli ilus. Nad kutsusid rahvast linna elama. Kutsusid noori ja vanu ning karvaseid, sulelisi. Tuli ka üks imelik isend, kes nimetas end Mellaks. Kakule ja Davidile meeldis see kõik, aga sellel linnal polnud jumalat (tol ajal olid jumalad kombeks). Mõtlesid nad mis nad mõtlesid, kuid nad otsustasid, et jumalaks peab saama imelik isend Mella.

Vanalinn täitus peagi rahvaga ja kõik olid rahul. Korda hoidsid tublid valvurid, kes kutsusid korrale kõik rahurikkujad ja sulid. Karistuseks pandi sulid keldrisse luku taha või sootuks killiti maha. Linnas oli kõik kontrolli all ning rahvas oli õnnelik. Siin said kokku armunud, et tasakesi kuskil õdusal terrassil kudrutada, tööinimesed, kellel oli vaja suhelda töö asjus. Elu oli ilus.

Sest ajast on palju vett merde voolanud. Palju torme on linna laastanud, mis on kaasa toonud elanikonna lahkumise. Aga siiski pole Vanalinn päris kadunud ja tiksub vaikselt edasi. Ja ehk tuleb aega, mil Mella kahe käega, paneb elu käima linnas, et rahvas võiks sinna minna! :)

 


PressEscape
21.02.1999. Mella sünnal.